-1.png)
Rapla Käsitöö- ja Kunstiselts sai 30 - rohkelt õnne! Sünnipäeva tähistati väärikalt konverentsiga, mille keskne teema oli sellel korral „Kunstis olemine“. Tegu on kogukonna õpisündmusega – erinevad õpiteed ja kogemused.
Minu jaoks on see väga põnev teema. Minu esimene kõrgharidus on käsitöö ja kodundus ning toona õpingute ajal avasime koos Sigrid Valgmaga Tallinna vanalinnas väikese ehtepoekese „Loomelood“. Mäletan juba toona neid arutelusid, et kes kelle meelest ennast üldse (ehte)kunstnikuks nimetada tohib. Osati on piirid ajas kindlasti hägusemaks läinud. See sama mõte ja arutelu käis mul peast läbi ka oma praegust äribrändi nime „Sefiirikunstnik“ valides. Samas ma ei oskaks oma loomingut paremini kokku võtta - loon unikaalset söödavat kunsti. Minulgi oli au selle konverentsi raames enda tegevust läbi kunstis olemise vaatenurga tutvustada.
Minu jaoks on see väga põnev teema. Minu esimene kõrgharidus on käsitöö ja kodundus ning toona õpingute ajal avasime koos Sigrid Valgmaga Tallinna vanalinnas väikese ehtepoekese „Loomelood“. Mäletan juba toona neid arutelusid, et kes kelle meelest ennast üldse (ehte)kunstnikuks nimetada tohib. Osati on piirid ajas kindlasti hägusemaks läinud. See sama mõte ja arutelu käis mul peast läbi ka oma praegust äribrändi nime „Sefiirikunstnik“ valides. Samas ma ei oskaks oma loomingut paremini kokku võtta - loon unikaalset söödavat kunsti. Minulgi oli au selle konverentsi raames enda tegevust läbi kunstis olemise vaatenurga tutvustada.
Pika päeva jooksul oli mitmeid ettekandeid, mis kõik ühel või teisel viisil püüdsid argipäeva ja kunsti vahel seoseid luua, aga toon välja mõned rohkem meelde jäänud mõtted.
Ave Matsin TÜ Viljandi kultuuriakadeemiast lähenes käsitööle kestlikkuse aspektist. Tõsi ta on, et kui me looks rohkem uusi esemeid käsitööna, siis oleks see nii keskkonnasõbralikum kui ka väheneks ületarbimine. Ühtlasi korraldavad nad ka põnevat töötubade sarja, mis tõstab parandamisekunsti au sisse (naljaga pooleks lisati, et lisaks nt sokiparandusele tehakse lõbusas võtmes ka peaparanduse töötuba). Täiesti põhjusega küsiti publiku hulgast, et miks parandustööde tegemine veel vaimset tervist hoidvate tegevuste alla ei kuulu - küllap saab seegi nimekiri peagi täiendamist.
Ave Matsin TÜ Viljandi kultuuriakadeemiast lähenes käsitööle kestlikkuse aspektist. Tõsi ta on, et kui me looks rohkem uusi esemeid käsitööna, siis oleks see nii keskkonnasõbralikum kui ka väheneks ületarbimine. Ühtlasi korraldavad nad ka põnevat töötubade sarja, mis tõstab parandamisekunsti au sisse (naljaga pooleks lisati, et lisaks nt sokiparandusele tehakse lõbusas võtmes ka peaparanduse töötuba). Täiesti põhjusega küsiti publiku hulgast, et miks parandustööde tegemine veel vaimset tervist hoidvate tegevuste alla ei kuulu - küllap saab seegi nimekiri peagi täiendamist.
Liina Veskimägi Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust tõi mitmeid häid näiteid, kuidas piir nö käsitöölise ja kunstniku vahel üha rohkem hägustub. Samas ka paljud kunstnikud kasutavad primaid käsitöömeistreid oma kunsti loomisel. Paljud mõtted haakusid hästi sellega, mida põgusalt sissejuhatuses mainisin. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on lähiajaloos ka mitmeid üliägedaid suuri näitus-installatsioone korraldanud, nt rahvariiete rahvani toomine Tammsaare pargis.
Pille Petersoo, Nami-nami perenaine, tegi väga toreda uuringu, kuidas toidukunsti on läbi aja eri meediumid kajastanud - nt Salvador Dali maalid või hoopis teada tuntud Lindgreni „Vahtramäe Emil“. Järgmine kord filmi vaadates või raamatut lugedes püüan kindlasti teadlikumalt ka toidukunsti vihjeid otsida. Minu ettekanne haakus samuti toidukunsti teemaga. Ma tutvustasin põgusalt oma tegevust, samas tõin välja, et kunstis saavad kokku loovus, tehnika ja isiklik käekiri - kui nii laialt sellele läheneda, siis mahutub ka toidukunst termini sisse. „Minu jaoks tähendab kunstis olemine seda, et ma loon midagi, mis toob inimestele rõõmu, isegi kui see kunst kestab ainult hetke - enne kui see ära süüakse.“
Kairi Orgussaar Rapla Kaasaegse Kunsti Keskusest tutvustas enda tegemisi läbi ajaloo. Raplasse sattudes tasub kindlasti ka sealt läbi kiigata - hinge ja südamega tehtud näitused. Hetkel saab veel nt NÖFFi raames avatud Jüri Arraku 90. sünniaastapäeva näitust uudistama minna. Ühtlasi kui juba Raplas olla, siis saab ka linna uudistama minna. Valter Uusberg põlise raplakana pakkus konverentsil uudset vaatenurka Rapla nägemiseks. Esiteks püüdis ta luua seose, et Rapla on just kui kolmnurk oma kuju ja tähtsamate vaatamisväärsuste poolest. Lisaks pakkus ta ka välja erinevaid võimalikke kunstiinstallatsioone koos vastavate asukohtadega, et Rapla atraktiivsust veelgi tõsta. Nii nagu elus ikka, meist endist sõltub väga palju - ideede algatamine on juba väärtus omaette.
Rääkides idee algatamisest - suur tänu Ivi Sark konverentsi korraldamise ja ikka ja jälle suurepäraste õhinapõhiste pingutuste eest. Eks sära silmades ongi see, mis parimad tulemused toob. Krista Urvet ja Ivi Sark tutvustasid seltsi pikka kolmekümne aasta pikkust ajalugu. Minu kui Raplamaale juurde kolinud inimesele on need lood nii põnevad. Kui palju on selle aja jooksul muutunud nii keskkond meie ümber kui ka ühiskond ise, isegi selle väärtused ja põhimõtted.
Mida tähendab Sinu jaoks kunstis olemine? Kui palju märkad kunsti oma igapäevaelus? Millal käisid Sa viimati Raplas? Raplas elab palju ägedaid inimesi ja siin toimub kogu aeg midagi põnevat, eriti kultuurivaldkonnas - tasub silm peal hoida.
Pille Petersoo, Nami-nami perenaine, tegi väga toreda uuringu, kuidas toidukunsti on läbi aja eri meediumid kajastanud - nt Salvador Dali maalid või hoopis teada tuntud Lindgreni „Vahtramäe Emil“. Järgmine kord filmi vaadates või raamatut lugedes püüan kindlasti teadlikumalt ka toidukunsti vihjeid otsida. Minu ettekanne haakus samuti toidukunsti teemaga. Ma tutvustasin põgusalt oma tegevust, samas tõin välja, et kunstis saavad kokku loovus, tehnika ja isiklik käekiri - kui nii laialt sellele läheneda, siis mahutub ka toidukunst termini sisse. „Minu jaoks tähendab kunstis olemine seda, et ma loon midagi, mis toob inimestele rõõmu, isegi kui see kunst kestab ainult hetke - enne kui see ära süüakse.“
Kairi Orgussaar Rapla Kaasaegse Kunsti Keskusest tutvustas enda tegemisi läbi ajaloo. Raplasse sattudes tasub kindlasti ka sealt läbi kiigata - hinge ja südamega tehtud näitused. Hetkel saab veel nt NÖFFi raames avatud Jüri Arraku 90. sünniaastapäeva näitust uudistama minna. Ühtlasi kui juba Raplas olla, siis saab ka linna uudistama minna. Valter Uusberg põlise raplakana pakkus konverentsil uudset vaatenurka Rapla nägemiseks. Esiteks püüdis ta luua seose, et Rapla on just kui kolmnurk oma kuju ja tähtsamate vaatamisväärsuste poolest. Lisaks pakkus ta ka välja erinevaid võimalikke kunstiinstallatsioone koos vastavate asukohtadega, et Rapla atraktiivsust veelgi tõsta. Nii nagu elus ikka, meist endist sõltub väga palju - ideede algatamine on juba väärtus omaette.
Rääkides idee algatamisest - suur tänu Ivi Sark konverentsi korraldamise ja ikka ja jälle suurepäraste õhinapõhiste pingutuste eest. Eks sära silmades ongi see, mis parimad tulemused toob. Krista Urvet ja Ivi Sark tutvustasid seltsi pikka kolmekümne aasta pikkust ajalugu. Minu kui Raplamaale juurde kolinud inimesele on need lood nii põnevad. Kui palju on selle aja jooksul muutunud nii keskkond meie ümber kui ka ühiskond ise, isegi selle väärtused ja põhimõtted.
Mida tähendab Sinu jaoks kunstis olemine? Kui palju märkad kunsti oma igapäevaelus? Millal käisid Sa viimati Raplas? Raplas elab palju ägedaid inimesi ja siin toimub kogu aeg midagi põnevat, eriti kultuurivaldkonnas - tasub silm peal hoida.
Pildil on tassikoogid, mis olid konvrentsil kirsiks tordil - peale ettekandeid ja muusikalist etteastet saadi veel hetkeks kokku, et mõtteid vahetada, tassike kohvi haarata ja minu tassikoogiga energiaturgutust saada. Ma olen väga tänulik, et sain oma tegemisi ettekande kujul tutvustada ja mis saaks olla veel parem kui kuulajad lõpetuseks oma silmaga seda ilu näha saavad. Tassikoogid said palju positiivset tagasisidet, mulle isegi on veel helistatud ja kirjutatud selles osas. Minupoolne rõõm, sellepärast ma teengi seda, mida ma teen.
Kommentaarid